Soojuspumpade kasutamine kütte- ja jahutussüsteemina

Soojuspump on kulutõhus ja keskkonnasõbralik viis kodu soojustamiseks ja vajadusel ka jahutamiseks. Erinevate stiilide ja paindlike valikute tõttu on soojuspumbad suurepärane alternatiiv traditsioonilistele kütteseadmetele ja kliimaseadmetele. Kõik soojuspumbad töötavad soojusülekande põhimõttel liigutades soojust siseruumide ja väliskeskkonna vahel.

Soojuspump on kütte- ja jahutussüsteem, mis edastab soojust maja või hoone sisemuse ja välise keskkonna vahel. See on sisuliselt kahesuunaline konditsioneer. Suvel viib soojuspump ruumist soojuse välja, aga talvel töötab see nagu konditsioneer tuues soojust siseruumidesse.
Soojuspumbad on tavaliselt elektrilised ja kasutavad vähem energiat kui süsteemid, mis toodavad soojust kütuse põlemisel ja otseselt elektril.

Soojuspumbad ei tooda ise soojust, vaid nad jaotavad soojust ümber õhust, maapinnast või veest, kasutades sise- ja välisseadmete vahel ringlevaid jahutusaineid. Soojuspumpade töö põhineb soojusenergia loomulikul omadusel liikuda madalama temperatuuri ja rõhuga piirkondadesse.
Soojuspumbad töötavad jahutus- ja kütterežiimis sarnaselt, välja arvatud juhul, kui külmutusagensi vool on vastupidine ja soojusallikas on erinev. Mõlema meetodi puhul neelab külm vedel külmutusagens soojusenergiat ja külmutusagens muutub gaasiks. Gaas on rõhu all ja liigub teisele spiraalile, et ventilaatori abil soojusenergiat vabastada. Külmutusagens kondenseerub jahtudes tagasi vedelikuks. Seejärel vabastatakse külmutusagensist rõhk ja see muutub taas külmaks.

Soojuspumbad mõjutavad keskkonda vähem kui tavalised ruumide küttevõimalused tänu oma tõhusale energiakasutusele ja süsinikku eraldavate fossiilkütuste vältimisele. Tõsi küll, kivisöeelektrijaamad toodavad sageli elektrit, mis toidab soojuspumpasid, kuid soojuspumbad tekitavad siiski väiksema süsinikujalajälje kui teised kütteseadmed.
Näiteks maagaasil küttelt elektrilisele soojuspumbale üleminek võib vähendada leibkonna süsinikdioksiidi heitkoguseid kuni 50%.
Soojuspumbad võivad juba lähiajal saada kõige levinumaks küttesüsteemiks, kuna järjest keskkonnateadlikumad riigid võtavad vastu üha rohkem keskkonnakaitset käsitlevaid õigusakte suunates tarbijaid kasutama järjest rohelisemaid kütteseadmeid.

Soojuspump võib ka sinu kodu õhukvaliteeti märkimisväärselt parandada. Soojuspumba õhufilter eemaldab tolmu, õietolmu ja muud saasteained enne, kui need läbi maja ringlevad.
Soojuspumbad tagavad ka tõhusa õhuniiskuse reguleerimise nii suvel kui ka talvel. Lisaks ei kuivata soojuspumbad kütterežiimis õhku, nii nagu seda teevad näiteks gaasiküttega ahjud.
Lisaks on soojuspumbad kindlasti ohutum alternatiiv gaasiküttega ahjudele. Puuduvad gaasilekked, tulekahju tekkimise oht ja ei ole ka vingugaasimürgituse ohtu.

Soojuspumpadel, nagu kõigil masinatel, on hinnanguline kasutusaeg, mida mõjutavad erinevad tegurid. Soojuspumba eeldatav tööiga on umbes kümme kuni viisteist aastat, kuid see võib olla ka vaid kaheksa aastat, aga ka kuni kakskümmend aastat.
Paljud tegurid, mis mõjutavad soojuspumba kasutsuiga, on kasutaja kontrolli all. Soojuspumba suurus, kasutamise aktiivsus, kasutamise klimaatiline asukoht, õige paigaldus ja regulaarne hooldus on peamised tegurid, mis mõjutavad soojuspumba efektiivset tööiga.